Ivo Saarma – ettevõtjast erameditsiini eestvedajani

30 aastat tagasi avas uksed Eesti suurim erahaigla AS Fertilitas, mille loojal, Ivo Saarmal oli toona kindel missioon: murda nõukogude riigikorraga kaasa tulnud suhtumist sünnitusabisse ning muuta sünnitus perekeskseks sündmuseks. Lisaks pakkuda Eestis kehavälise viljastamise teenust koos muu günekoloogilise abiga.

Kui 1993.aastal alustati, oli eesmärgiks 10  aastaga need ideed ellu viia. Tänaseks on möödunud 30 aastat ja kõik need eesmärgid on täidetud ja rohkemgi veel. Eesti sünnitusabi on täna väga heal tasemel ning kehaväline viljastamine on kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod. Muidugi ei ole see üksnes Fertilitase teene, vaid paljude tublide eriala eestvedajate initsiatiiv ning dr. Saarma tunneb uhkust oma eriala arengu üle Eestis ja erialaseltsi üle, kellel oli siinkohal suur panus. 9 aastat on ta ka ise Eesti Naistearstide Seltsi presidendiks olnud.

Fertilitasest kui esialgsest sünnitushaiglast on 30 aastaga välja kasvanud laiapõhjaline, 25 erialaga erahaigla, mille peamised tegevusvaldkonnad on günekoloogia, kirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, ortopeedia, kaalukirurgia, uroloogia , plastikakirurgia, lastehaigused, taastusravi, audioloogia, dermatoloogia ja kardioloogia.

Uurisimegi dr. Ivo Saarmalt, mis on Fertilitase loomislugu, kust kõik sai alguse, mis on 30 aastaga muutunud ning kuhu suunda erameditsiin liigub.

Missugune on Fertilitase kujunemislugu? Kuidas ja kust sai kõik alguse?

Sünnitushaigla loomise mõte sai alguse juba 90-ndatel, kui dr. Saarma oli töötanud  erinevates haiglates (Rakveres, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Nõmmel) ning praktiseerinud Taanis ja Soomes. Eestis oli vabariigi algusaeg ning üldine rahulolematus meditsiinikorraldusega oli suur, töökeskkond oli ebasõbralik, tugevad mõjutused nõukaajast kombinatsioonis autokraatsee juhtimisega olid tugevalt mõttemustritesse juurdunud. Sünnitusabi oli sellel ajal kõva kriitika all ja see viis kokku initsiatiivgrupi spetsialistidest, kes tahtsid olukorda muuta. Peredele kirjutati käsiraamat „ Pereks kasvamine“ ( 1994), kus dr. Saarma oli sünnitust kirjeldava peatüki autor ja üks toimetajatest. Ta väidab, et see saigi tema ümbersünni alguseks, sest selle koostamisel nägi ta kui erinev on arenenud riikides pakutav sünnitusabi meil eksisteerivast. Nimetatud käsiraamat oli väga populaarne ja see avaldati ka Venemaal.

1992.aastal Soomest tagasi tulles oli dr. Saarmal kindel veendumus, et peresünnitus on suund, kuhu ka Eesti meditsiinis liikuda ning sünnitust tuleb defineerida kui peresündmust, millest võib saada meditsiiniline sekkumine. Aga mitte vastupidi. Dr. Saarma proovis riiklikus süsteemis juurdunud paradigmat muuta, kuid alguses ei olnud see lihtne.

Pildil toonane minister Marju Lauristin ja dr. Anti Anton avamispeo 3.11.1993.

Pildil dr Ivo Saarma Fertilitas AS avamispeol

Sestap sündiski 1993.aastal äriplaan erahaigla ja peresünnituskeskuse loomiseks ning hakati pidama Nõmme haiglaga läbirääkimisi, mille tulemusena sündis Eesti esimene sünnitushaigla, kus pakuti peresünnituse võimalust koos „loomuliku“ sünnituse põhimõtetega. Oldi esimeste seas, kes tutvustasid vette sünnitamise võimalusi, mis omakorda kogus kiirelt populaarsust.

2004.aastaks oli Fertilitases 70% sünnitustest juba vette sünnitused ja peresünnituste osakaal küündis 95% . IVF keskus (kehaväline viljastamine) alustas tööd 1995. aastal, mis oli sisustatud tipptasemel tehnoloogiaga. Ühtlasi alustati siis  ka laparoskoopilise kirurgia pakkumisega günekoloogias, millega oldi samuti Eestis esimeste hulgas.

IVF labori loomise idee sai dr. Saarmal alguse Taanist, kus ta viibis pikaajalisel koolitusel. 1995. aasta kevadel esimene protseduur kohe ka õnnestus ning pärast seda sai kehaväline viljastamine Eestis hoo sisse ehkki maailmas oli meetod juba pikka aega tuntud.

 „Tänaseks on viljatusravikeskusi Eestis juba 6 ja sellel on oluline koht lastetuse ravis. Suur osa nendest tegevustest on ka haigekassa poolt tasustatud, kuid tollal, kui meie alustasime, haigekassa selles ei osalenud, öeldi, et see ei peagi haigekassa teenuste hulka kuuluma,“ meenutab erahaigla looja, tundes samal ajal rahulolu, et tagurlikud arusaamad on möödanik ja meditsiin areneb väga kiiresti edasi.

2004. aasta kevadel kolis Fertilitas Nõmmelt Viimsisse, mis pakkus haigla arendamise seisukohast palju enam võimalusi. Selleks ajaks oldi arusaadud, et ainuüksi monoprofiilse tegevusega haiglat ära ei majanda ja asuti arendama mitmeid teisi erialasid. aastal ostis Fertilitas ära Viimsi haigla, mis oli enne iseseisev raviasutus ja kust alguses renditi vaid tööpindasid. Kui tekkis kahe haigla ühinemine, tekkisid ka uued väljakutsed. Näiteks sai 2008 üheks strateegiliseks erialaks taastusravi koos rehabilitatsiooni teenustega. Samal aastal lõpetati IVF keskuse tegevus, mis tänaseks tegutseb „ Nova Vita „ nime all. Selleks ajaks oli meetod juba Eestis üldlevinud ja ka Eesti Haigekassa oli oma suhtumist muutnud rahastamise osas.

Olgugi, et 2013. aastast lõpetas Fertilitas sünnitusabi pakkumise, saavutati kõige tähtsam – peresünnituste osakaal muutus kogu Eestis valdavaks ning suhtumine oli muutunud kõigis haiglates Ferilitases on ilmale tulnud rohkem kui  6000 ilmakodaniku, mille üle ollakse väga uhked.

Pildil esimene sünnitaja Nõmme erahaiglas, 1994.a

Pildil ämmaemandad Ira Sasko ja Tiina Untera, 1995.a Nõmmel

Praeguseks on Fertilitases juba üle 25 tegevusvaldkonna, millest peamised on günekoloogia, kõrva-nina-kurguhaigused, ortopeedia, üldkirurgia, käekirurgia, plastikakirurgia, taastusravi, audioloogia, uroloogia, lastehaigused,  dermatoloogia ja kardioloogia. Igapäevaselt töötavad lisaks Viimsis asuvale ravikeskusele ka Tallinna kesklinna ja Mustamäe filiaalides 200 oma ala spetsialisti. Ühtlasi peetakse tähtsaks ka teenuste pakkumist kohalikule kogukonnale. Fertilitase teenuste alla kuulub täna ka koolitervishoiu teenus kõigis Viimsi koolides, samuti rehabilitatsiooni teenused lasteaias ja koolides erivajadustega lastele. Alles hiljuti premeeriti Fertilitast Viimsi valla poolt Viimsi Vaala auhinnaga, mis on erahaiglale kõrge tunnustus.

Üle poole tegevusest on seotud ambulatoorse eriarstiabiga ehk patsiendi teenindamisega polikliinikus, haigla poole peal on kaks osakonda: taastusravi- ja kirurgiaosakond koos intensiivraviga operatsioonijärgsete patsientide jaoks. „Meil on 40 voodikohaga palatikorpus ja neli operatsioonisaali koos intensiivravikeskusega. Võrreldes seda lääne erahaiglatega, ei ole see üldse väike. Täna teame ka seda, et haiglaravi pool väheneb igal pool, ka suurhaiglates ja üha enam tõuseb esikohale päevakirurgia. Peab märkima, et võimalused kogu aeg avarduvad, tulevad uued tehnoloogiad, mis seda kõike võimaldavad,“ rääkis Saarma.

Kust pärineb nimi – Fertilitas ja teie toonane hüüdnimi Mr. Ämmaemand?

Pildil dr Ivo Saarma. Günekoloogilise-laparoskoopilise kirurgia areng

 90-ndatel aastatel praktiseeris dr. Saarma palju Soomes ning õppis sealsetelt kolleegidelt, milline võiks meditsiiniteenus kogu oma ülesehituselt ja suhtumiselt olla.  Ja kuigi ta teenis Soomes toona 5 kuuga sama palju, kui siinpool lahte oleks 30 aastaga teeninud, lõi ikkagi kodumaa-armastus hinges välja ning ta kolis Eestisse tagasi ja asutas ettevõtte Fertilitas ehk ladina keelest tõlgituna „viljakus“.

Mr. Ämmaemandaga oli aga täitsa eraldi lugu. Nagu iga uue radikaalse muutusega, ollakse tavaliselt kollektiivides muutuste vastu, nii juhtus ka perekeskse sünnitusabi teenusega.

80-ndate teisel poolel ja 90-ndate alguses oli ennekuulmatu, et mehed võiksid sünnituse juures viibida. Riigihaiglates oli kindel uskumus, et mehi ei saa haiglasse lasta, kuna nad tooksid kaasa nakkushaigused. Siis tuligi algselt ise kõike otsast lõpuni ellu viia, sealhulgas ilma ämmaemandata ka sünnitusi vastu võtta. Võõristus oli algul tugev, sest dr Saarma praktiseeris ka vertikaalsetes kehaasendis sünnitamist, mis toona oli Eestis täiesti uudne. Sellest ajast pälviski dr. Saarma oma kolleegide seas Mr. Ämmaemanda tiitli.

Õnneks, juba üsna varsti tulid talle appi mitmed ämmaemandad nagu Ira Sasko ja Tiina Untera jt, kellest paljud liitusid hiljem ka Fertilitasega. Perekeskse ja loomuliku sünnituse propageerimine tõi dr. Saarmale Eesti Ämmaemandate Ühingu tunnustuse valides teda hiljem oma ühingu auliikmeks (2007).

Mis on suuremad muutused 30 aastaga meditsiinis ja sünnitusabis üldiselt?

Piltidel moodsa varustusega operatsiooni plokk Viimsis ja erahaigla aatrium

30 aastaga on Eesti tervisehoiusüsteem teinud läbi tõelise tiigrihüppe, sealhulgas sünnitusabi. Suured muutused on toimunud ämmaemandate rolli tähtsustamises, sünnitusabi muutumises perekeskseks sündmuseks, tänapäevase meditsiinitehnika kasutuselevõtus ja sünnieelses diagnostikas. Tiigrihüppe  toimus ka neonatoloogilises abis (lastearstid), millega sünnitusabi on tihedalt seotud. Eesti sünnitusabi töökvaliteedi näitajad ei ole ainult Euroopas ühed paremad, vaid on seda kogu maailmas .

Nii on näiteks emade suremus täna 100 000 kohta < 1. Perinataalne suremus on püsinud pikka aega 3 – 3,5 promilli vahel, kui ka varane neonataalne vastsündinute (alates sünnikaalust 500 g) suremus alla 1,5 promilli. Üheks oluliseks näitajaks on keisrilõiked ja kui võrrelda keisrilõigete osakaalu EL näitajatega, on Eesti täna samuti heas seisus, kus keisrilõigete osakaal kõigub 16-23% vahemikus, mis on koos Põhjamaadega ühed madalamad näitajad. Võrdlusena võib tuua siinkohal näiteks Poola, kus see näitaja on Europeristati andmetel ca 50% ringis.

Ka abortide hulka ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust hinnates on Eestis lood võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega pigem head kui halvad.

“Olen väga uhke Eesti sünnitusabi arengu üle. Nüüd tuleb otsida uut ookeani, kus veel midagi ära teha,” sõnas dr. Saarma.

Kas inimeste terviseprobleemid on 30 aastaga jäänud samaks või kui mitte, siis kuidas nad ajaga kaasas käivad?

30 aastaga on ikka nihkeid toimunud ning need on generatsioonide kaupa erinevad. Head meelt teeb see, et nooremate inimeste teadlikkus tervisest on oluliselt kasvanud. Ja naised on rohkem terviseteadlikumad. Aga siin oma karid, sest tänapäeva infotulvas on inimestel raske orienteeruda. Googeldatakse palju infot ja mitte kõik infokillud pole alati usaldusväärsed. Sestap peaks ka patsiendi ja arsti vaheline suhe baseeruma rohkem usaldusel – nagu partnerlussuhe. Sarnaselt advokaatidega.

Noorema põlvkonna kiituseks võib välja tuua, et käiakse tihedamini oma tervist kontrollimas, sest saadakse aru, et kui külastad arsti kord aastas, suudetakse muredele kiiremini reageerida. Ja enamasti saadakse ka aidata.

Kui vaadata meie majade strateegiliste valdkondade arenguid, kuhu inimesed täna enim oma muredega pöörduvad, siis on günekoloogia olnud valdav ja stabiilne pikka aega (ca 15 000 külastust aastas), jõudsasti on kasvanud  nina-kurgu-kõrvahaiguste ravi, jätkuvalt areneb plastikakirurgia koostöös partneritega (teeme 1000 + lõikust aastas), ka ortopeedia näitab kasvutrendi ja viimastel aastatel on lisandunud  puusa/põlve liigeste proteesimised. Kiirelt arenev valdkond on kaalukirurgia valdkond, mis on vägagi innovatiivne suund arstiabis, kus teostatakse 500 maovähendust lõikust aastas. See valdkond on sündinud samuti koostöös mitmete erinevate koostööpartneritega.

Kui me muidu näeme tehisintellekti võidukäiku, kas ja kuidas Te ennustate – kas mõnes tervisevaldkonnas on sellel potentsiaali?

Pildil Viimsi erahaigla hoone

Inimfaktor on siiani väga oluline. USA on vedur robotkirurgiale, kuna masin on täpsem ja võimeline rohkem tegema. Meditsiinis on teatud valdkondades välja õppinud inimesi isegi rohkem vaja, kui tavapäraselt, sest olulised on täpne tehniline ja abistav tegevus, mis seotud masinate eel- ja järelseadistustega jm. Ehk et tehnikaga tulevad meditsiinis teatud valdkondades piirid ette ja soovitud kokkuhoidu pigem ei saavutata. Samas tulemus võib olla parem. Kindlasti on täna see veel väga kallis teenus.

Digitaliseerimine üldiselt on väga oluline ning inimestel ka mugav virtuaalselt arstiga konsulteerida. Aga oluline on ka siin inimfaktor ning et patsient kohtuks arstiga ka füüsilisel kujul, et haigust diagnoosida. Vastasel korral liigume selles suunas, nagu dr. Peeter Mardna visatud nali virtuaalsuse kohta, et tänaseks on kõik virtuaalne, alates arsti konsultatsioonist kuni patsiendi surmani, mis kahjuks on reaalne.

Mis on tänased ja homsed peamised väljakutsed?

Oluline on, et riik märkaks erameditsiinis võimalust ja oleks rohkem koostööd. Erameditsiin peaks olema tervishoiu süsteemi osa, mida koheldakse võrdselt. Siin on oluline roll riiklikul poliitikal ja kuidas seda ellu viiakse. Palju on erinevaid tervishoiusüsteemi meetodeid ja kogemusi, mida teistelt riikidelt õppida.  Paraku ei taheta tihti rääkida neist riikidest, kus erameditsiini osa on tugev.  Nii on näiteks Soomes  erameditsiini osa suurem ja riigi poolt rohkem toetatud kui meil. Dr. Saarma usub veel, et üha enam tuleks koopereeruda tugevate liikmesriikidega, kus asuvad suured kompetentsikeskused vs ise spetsiifilistesse valdkondadesse investeerida. Lihtsalt meie rahvaarv on selleks liiga väike. Kindlasti on see kuluefektiivsem, kui ise investeerida ja samuti leiab ta, et see integratsioon on meil liiga vähene.

Väljakutseid on meditsiinis alati ning see on ainult tervitatav olukord, sest iga väljakutse annab uue võimaluse.

See suhtumine on paljuski aidanud kasvatada Fertilitase 30 aastaga tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuvaks erahaiglaks.

   „Arstimine on kunst, mis põhineb teadusel“ – Dr. Ivo Saarma

Fertilitas AS numbrites:

• 25+ erinevat eriala
• 200+ oma ala spetsialist
• 60 000+ operatsiooni
• 600 000+ arstikonsultatsiooni
• 200 000+ füsioteraapia ja tegevusteraapia seansi
• 40 000+ taastusraviprogrammi
• 15 000+ günekoloogi vastuvõttu aastas
• Viimsi Tervisekeskuses töötab 6 perearsti
• Koostöö Viimsi vallaga ning piirkonnakoolidele koolitervishoiuteenuste pakkumine