Kogemuslugu kõri papillomatoosi nakatumisest

Käesolevaga jagame lugejatega ühe meie patsiendi kogemuslugu kõri papillomatoosi haigestumisest, selle diagnoosimisest ning mis olid tema õppetunnid oma teekonnal.

 Kadril (nimi muudetud) oli juba pikemat aega olnud probleeme häälega – see oli olnud kähe ning talvisel ajal õues trenni tehes kippus sootuks kaduma. Kuna ühestki kurgurohust abi polnud, pöördus naine viimaks perearsti poole.  Pärast tohtrite sekkumist sai ta ootamatu diagnoosi – kõri papillomatoos.

Tegemist on haigusega, mille tekitajateks on peamiselt HPV tüübid 6 ja 11, kuid mida nimetatakse siiski madala riskiga HPV tüvedeks. Inimese papilloomiviirus ehk HPV on sagedasti esinev viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel nii vaginaalse, oraalse kui ka anaalse seksuaalvahekorraga, aga ka muu kontaktnakkusena. Kõri papillomatoosi esmaseks sümptomiks ongi enamasti düsfoonia ehk hääle kvaliteedi vähemine. Kaugemale arenenud juhtumi korral võib nakatunu tunda tekkinud näsamassi tõttu lisaks ka juba hingamis- ja/või neelamisraskusi.

Kuna tegemist on siiski kasvajalise seisundiga, oli Kadri diagnoosist ehmunud. Esialgu lootis ta, et murele saab lahenduse ravimite näol, kuid vestlusel arstiga selgus, et minna tuleb siiski operatsioonile.

Kuna viirus jääb organismi, võib operatsioonivajadus tulevikus kordudagi. Lisaks vaevas naist piinlikkustunne, sest tegemist on haigusega, mis levib peamiselt sugulisel teel nii vaginaalse, oraalse kui ka anaalse seksuaalvahekorraga.

„Kes see tahaks endale suguhaigust? See kõlab juba väga ebameeldivalt,“ nendib Kadri ja lisab, et talle on siiani arusaamatu, kuidas ja millal ta HPV-ga nakatus.

Paraku pole ta ainus, keda seesugused küsimused ja mõtted vaevata võiks, kuna inimese papilloomiviiruse nakkus on väga laialt levinud. Terviseameti andmeil nakatub inimese papilloomviirusega elu jooksul ligi 80% inimestest.

Lisaks kurvastab Kadrit teadmine, et oli HP viiruste vastu vaktsineerimata. Kõige parem kaitse HPV-ga nakatumise vastu ongi vaktsineerimine ideaalis enne suguelu algust. Terviseameti andmeil on vaktsineerimisega soovituslik alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12–14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, mis manustatakse intervalliga 6 kuni 13 kuud. Kui alustada vaktsineerimisega hiljem, nt 15-aastaselt, siis tuleb manustada kolm vaktsiiniannust ning lapsevanem peab vaktsineerimise eest ise tasuma.

Dr. Lauri Maisvee kõri papillomatoosi lõikusel

Läbi enda kogemuse julgeb ka Kadri öelda, et kui ta oleks omal ajal saanud papilloomviiruse vastase vaktsiini, ei oleks ta praeguses olukorras. Naine on suhelnud sel teemal ka oma eakaaslastest tuttavatega ning teab öelda, et vähesed tema vanuses naised on papilloomviiruste vastu vaktsineeritud. „Paraku, kui mina olin vastavas vanuses, ei räägitud või ei pakutud HPV vaktsiini või vähemalt see info ei jõudnud minu lähedasteni. Sain sellest vaktsiinist teada alles siis, kui olin umbes 22aastane. Siis oli aga juba hilja,“ lisab ta.

HPV viiruse kohta saab lähemalt lugeda Terviseameti kodulehelt: https://ta.vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/haigused/hpv-inimese-papilloomiviirus

Kui sul on olnud pikemat aega hääl kähe või hääl üldse ära, soovitame pöörduda arstlikku kontrolli.