Märka lähedast! Tajuhäired ei tohi jääda tähelepanuta!

Kahjuks käivad haigused ja õnnetused ikka mööda inimesi. Mõni haigus laastab keha, mõni aga nüristab mõistust. Vahel tuleb ette olukordi, kus märkame, et lähedane inimene on hakanud käituma eriskummaliselt.

Silma võib jääda, et muidu tore vanamemm on viimasel ajal muutunud tigedaks, kahtlustavaks ja süüdistavaks. Varasemalt tööriistade käsitsemisega hästi toimetulnud töömees ei oska järsku tööpinki sisselülitada. Nimed, kohad, asjaolud ei seisa meeles, esineb äraeksimist või tunnet, et see koht on võõras, kuigi on seal korduvalt viibinud. Kui inimene käitub haiguse või traumajärgselt imelikult võib tegemist olla tajuhäiretega. Sümptomid võivad olla erinevad — inimene võib kaotada ruumi- ja ajataju, tal võib esineda meelespidamiseraskusi või mälukaotus, oskamatust loogiliselt mõtelda, olukordi lahendada ja tegevusi planeerida, samuti ei pruugi ta kõnest õigesti aru saada.

Kõige sagedasem järsu vaimsete võimete languse põhjustajaks on ajuinsult. Ent ka ajutrauma, ajukasvaja või degeneratiivsete närvihaigustega, nagu Parkinsoni tõbi, võivad kaasuda tajuhäired. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Samas, selle kõrval esineb nn hiiliv dementsus, mis on seotud vanuse kasvades ajuveresoonte lubjastumisel tekkinud ajuverevarustushäiretega. Ei saa tähelepanuta jätta ka meelemürkide tarvitamisest tekkinud taju- ja intellektihäireid.

Põhjused, miks inimesed neuropsühholoogilist taastusraviteenust vajavad on mitmeid:

– Eaga seotud muutused,
– ajuveresoonte lubjastumine,
– insult,
– infarkt,
– verejooksud,
– ajutraumad,
– narkootikumid.

Kui märkate mingeidki märke pereliikme või sõbra vaimsete võimete languses, oleks mõistlik koheselt pöörduda arsti poole, et saada suunamine neuropsühholoogi hindamisele. Tajuhäirete diagnostika on võimalus inimest aidata, et tema toimetulekut kergendada. Neuropsühholoogi hindamise tulemusena selgub küllaltki täpne pilt inimese võimalike raskuste kohta. Arst suudab läbi testide aru saada millised vaimse funktsiooni häireid on tekkinud ja pakkuda abistavaid meetodeid, mis lihtsustavad haige igapäevast toimetulekut ja aitavad lähedastel tekkinud olukorda kergemini mõista.

Neuropsühholoogiline hindamine osutub sageli vajalikuks ka olukordades, kus pereastil tuleb väljastada tervisetõend autojuhtimise sobivuse kohta, aga arstil endal või isiku lähedastel on tekkinud kahtlus tema võimete osas. Selles osas annab selguse neuropsühholoogiline uuring.

Dr. Annelii Jürgenson Fertilitasest soovitab probleemiga koheselt tegeleda, haigel aidatakse taastusravi käigus taastada oskused või kompenseerida neid, et ta tuleks iseseisvalt edaspidi igapäevase eluga toime ja elukvaliteet paraneb märgatavalt. Taastusravi meeskonna poolt koostatakse plaan ja tegevuskava raskuste ületamiseks või nendega kohanemiseks.

Fertilitasel on sõlmitud leping Eesti Haigekassaga ambulatoorse taastusravi osas, kus teenindatakse ravijärjekorra alusel. Kui märkate tajuhäireid oma lähedastel, teadvustage palun võimalusi ja broneerige koheselt vastuvõtt.

Sisuturundusartikkel, elutark.delfi.ee