Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad. Ega ei peagi. Meil on oma ajupotentsiaaliga muudki teha. Aga kui mingi koht hakkab valutama ja tundub, et aina hullemaks läheb, üritame leida selle põhjust või vähemalt käituda nii, et see meid ei häiriks. Jalalaba probleemid tundub olevat tõusev trend. Võib-olla saad allolevast abi. Niisiis päkavalu ehk metatarsalgia.

Metatarsalgia on valu jalalaba eesosas. See on seisund, kus üks või mitu pöialuude otsa ja neid ümbritsevad pehmed koed muutuvad valulikuks. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale.

Valu esineb tavaliselt esimese pöialuu ja suure varba liigese piirkonnas. Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu. Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes. Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas. Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi.

Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi (suund varvastest kannani) ja ristvõlvi (suund siseküljelt välisküljeni). Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust. Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale. Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule. Seistes langeb 2/6 keha massist esimesele ja 1/6 keha massist teisele pöialuule. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused. Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga. Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu. Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb.

Mis seda põhjustavad?

Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas. Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud.

Põhjused:

• ülekoormus (kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused);
• ülekaal (juba 5–10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele);
• varvaste vale asend (hallux valgus, haamervarvas);
• traumad (luude, liigeste ja pehme koe vigastused);
• jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel (hüppeliiges, põlv, puus);
• vanus (vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal);
• pärilikkus (ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg);
• liigeste põletik (kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik);
• diabeet (polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon);
• valed jalatsid (liiga kitsad jalanõud, kontsakingad);
• Mortoni neuroom (närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal);
• muud vähem esinevad põhjused (borrelioos, Fribergi tõbi jm).

Uuringud ja ravi

Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi. Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks.

Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega. Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab.

Millest alustada?

Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse. Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada – näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone. Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut. Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab. Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud. Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole. Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik. Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust. Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5–10 sammu järel valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega või lihtsalt sobimatu.

Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega. Kitsa ninaga ja kõrge kontsaga kingad on üldjuhul halvim valik. Probleem ei ole mitte paar korda kuus peole minnes kontsakingade kandmine, vaid igapäevaselt tööl või vabal ajal kõrgetel kontsadel kõndimine.

Sportimisel (jooksmine, pallimängud) võiks mõelda koormuse vähendamisele, treeningpausile või spordiala vahetusele. Näiteks ujumine või rattasõit jooksmise asemel.

Valuvaigistid ja kortisoonisüstid aitavad leevendada vaevusi, aga ei likvideeri tegelikke põhjusi. Kortisoonisüste võib kombineerida pikatoimelise lokaalanesteetikumiga. Selleks oleks vaja pöörduda ortopeedi poole.

Metatarsalgia kirurgiline ravi on näidustatud sellisel juhul, kui eelmainitud konservatiivne ravi ei ole tulemusi andnud. Ka sellisel juhul ei saa kõiki vaevusi operatsiooniga leevendada. Ortopeed võib aidata siis, kui on olemas selge põhjus, miks koormus jalalabale valesti langeb ja seda saab kirugiliselt korrigeerida. Olenevalt vaevustest tehakse erinevaid operatsioone, mis sisaldavad ühte või enamat komponenti alljärgnevatest.

• Osteotoomia on luutelje või liigesenurga korrigeerimise operatsioon: luu saetakse vastavalt metoodikale vajalikus kohas katki ja pannakse uues asendis plaatide ja/või kruvidega kokku (hallux valgus, haamervarvas, päkaluude lühendamine).
• Närvide vabastamine või neurinoomi äravõtmine.
• Artrodees. Kulunud või traumaatiliselt kahjustunud liigese jäigastamine.
• Sünovektoomia. Põletikulise sidekoe eemaldamine.
• Liigessidemete vabastamine ja kõõluste pikendamine, lühedamine või ümbertõstmine.

Tegemist on päevakirurgiliste operatsoonidega. Kestvus 30 min kuni kaks tundi olenevalt vaevusest. Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat. Muude lõikuste puhul annab ortopeed konkreetsed soovitused olenevalt sellest, mida on tehtud. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata füsioteraapiale. Ärge kartke oma ortopeedilt asja kohta küsida. Kontaktid leiate kodulehelt www.orthopedica.ee.

AS Orthopedica ArtroSportKliinik on ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi (luud, lihased, liigesed) vigastuste ja probleemide ennetusele, diagnostikale ja ravile. Pakume oma patsientidele kõrgetasemelist ortopeedilist eriarstiabi, käekirurgiat, spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja füsioteraapiat.

Kliinikul on esmaklassiline kompetents spordivigastuste diagnoosimisel ja ravimisel, meie käsutuses on 2 moodsa sisseseade ja varustusega operatsioonituba. Kirurgilised lõikused ja haiglaravi viiakse läbi Fertilitase haiglas Viimsis. AS Orthopedica omab Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba päevakirurgiliseks ja statsionaarseks ortopeediliseks eriarstiabiks. AS Orthopedica on Eesti Haigekassa lepingupartner ortopeedilises päevakirurgias.

AS Orthopedica ArtroSportKliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid – kõrgelt hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr. Kaspar Rõivassepp (kes on ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arst), käekirurgiale spetsialiseerunud dr. Kristo Kask ning dr. Villem Teder, ortopeed dr. Triin Tammeleht, lasteortopeed dr. Jana Kritt, Soomes erialase väljaõppe saanud ortopeedid dr. Raigo Norit ja dr. Tõnis Lont, ortopeed dr. Timo Rahnel, Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr. Kaidu Meitern ning Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr. Eldur Annus. Kõrgel tasemel spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja konsultatsioone viivad läbi spordiarstid dr. Taivo Väärsi (ühtlasi on ta ka Eesti korvpalli koondise arst) ja dr. Katrin Raudsik.

Raigo Norit, ortropeed-traumatoloog, Orthopedica ArtroSportKliinik.
Sisuturundusartikkel, naistekas.delfi.ee, 08.detsember 2017