Mis juhtub, kui laps ei saa D-vitamiini?

Perearstid küsivad pidevalt noortelt lapsevanematelt, et kas nad ikka lapsele D-vitamiini annavad. Aga milleks seda vaja on? Mis juhtub, kui lapsele D-vitamiini ei anna? Küsimustele vastab Fertilitase vastutav ämmaemand Maarja-Liis Stern.

Tõepoolest, alates beebi teisest elunädalast soovitatakse anda lapsele D-vitamiini. Lastele on esimestel eluaastatel oluline D-vitamiin eelkõige seetõttu, et toetada nende luude arengut ning ennetada näiteks rahhiidi teket. See vitamiin on oluline ka hammaste ning lihaste, seal- hulgas südamelihase tugevdamiseks.

D-vitamiinil on ka laiem roll – toetada lapse immuunsussüsteemi ja närvisüsteemi arengut, tänu millele on lapsed üldiselt tervemad. Toiduga saab D-vitamiini väga piiratult ehk peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on munakollane, rasvased kala- ja piimatooted, lisaks on D-vitamiiniga kunstlikult rikastatud ka mõningaid teisi toiduaineid. Meie kliimavöötmes saab päikese kaudu D-vitamiini aprilli lõpust kuni augustini. See eeldab sageli värskes õhus viibimist . D-vitamiini sünteesi takistavad UV-kaitsefaktoriga kreemid ning riided.

Beebile peaks andma ööpäevas 400 toimeühikut D-vitamiini. Olenevalt konkreetsest preparaadist tuleb seda tavaliselt annustada kas üks või viis tilka päevas, aga seda tuleb lugeda pakendilt. Kõige parem oleks D-vitamiini anda lusikaga ja ühendada vitamiini andmine mõne rutiinse tegevusega, sest siis ei unune see beebiga toimetamise kõrvalt ära.

D-vitamiin on lapse füüsilise arengu ja tervise seisukohalt väga oluline ning seda võiks juurde võtta ka ema ja terve pere!