Salajutud naistearstiga: mured, millega naised günekoloogi poole sagedasti pöörduvad

Naise elukaarel on erinevates elu-etappides erinevad terviseprobleemid, millega paljud meist kokku puutuvad. Ühel päeval sirgub tütarlapsest naine, varsti on ta ema ja õige pea ka vanaema. Naisele on antud ühiskonnas suur ja tähtis roll eelkõige emana. Täna räägime muredest, millega naised günekoloogi poole sagedasti pöörduvad.

Küsimustele vastab erahaigla Fertilitas juhataja ja kogemustega naistearst dr Ivo Saarma.

Millises vanuses peaks esimese visiidi günekoloogi juurde tegema?

Esimene visiit naistearsti juurde peaks aset leidma siis, kui alustatakse intiimeluga. Täna on suguelu algus nihkunud varasemaks ja kuigi Eestis pole põhjalikke uuringuid tehtud, arvatakse see olevat 15-16 aastaselt või isegi varem. Noorte teadmised on tänu koolidesse sisse viidud terviseõpetusele ja internetis levivale infole oluliselt paremad kui aastaid tagasi. Tütarlaste vanemad võiksid teada, et enne suguelu algust on mõistlik vaktsineerida emakakaela vähi vastu. Emakakaelavähk on noorte naiste (vanuses 15-44 aastat) seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja Euroopas teisel kohal. Vaktsineerimine ei välista emakakaela vähki haigestumise võimalust, kuid vähendab oluliselt haigestumise riske.

Millised mured on noortel naistel?

Sünnitusealiste naiste mured on seotud tihti probleemiga, et soovitakse rasestuda, aga see ei õnnestu. Probleemi põhjus peitub tihti selles, et rasedust lükatakse teadlikult edasi – arstid kinnitavad, et 25-aastasel naisel on palju lihtsam rasestuda kui 40-aastasel. Kõrgeima fertiilsuse periood on tegelikult lühike ja tänases ühiskonnas pole naine tihti moraalselt valmis sünnitama, kuna elu veel korraldamata ja saavutamise vajadused kõrged. Pärast 35. eluaastat hakkab fertiilsus vähenema ja 40-aastaselt langeb väga kiirelt. Üks arenenud ühiskonna probleeme on ka varajane munasarjade puudulikkus.

Millest on tingitud lastetuse probleemid?

Lastetuse all mõistetakse olukorda, kus vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel ei ole tekkinud soovitud rasedust. Lastetuse protsent tõuseb naise eluea suurenedes, kui 20-25-aastastel naistel on see 6%, siis vanuses 40-45 aastat 40%. Kui vanasti seostati lastetust eelkõige naisega, siis nüüd on teada, et kolmandik lastetuse põhjustest on tingitud naistest, teine kolmandik meestest ja ülejäänud juhtudel võib esineda mõlemal nn. suhteline viljatus. Viljatuse põhjuseid võib olla erinevaid: kehv sperma kvaliteet, ovulatsioonihäired, hormonaalsed häired, kahjustunud munajuhad jne. Kompleksuuringule tulles selgitab arst välja tegeliku põhjuse ja ravimeetodeid on erinevaid kuni kunstliku viljastamiseni välja. Kehaväline viljastamine on sageli tulemusrikas.

Kui paljudele põhjustab sünnitus tõsiseid probleeme?

Tänane heaoluühiskond on loonud eelduse selleks, et sünnivad tavapärasest suuremad lapsed. Üle 4-kilone sünnikaal on täna üsna tavapärane. See tekitab arstidele muret, sest suure lapse sünnitamine põhjustab sünnitusteedes rebendeid, naise anatoomia muutub, kudesid on raske ja vahel ka võimatu täielikult taastada. Tegelikke sünnitusjärgseid probleeme saab hinnata alles aasta pärast sünnitust. Probleeme võib olla erinevaid: emaka allavaje, uriinipidamatus, deformeerunud välised suguelundid, nõrgad tupeseinad, liiga avatud tupp jne. Ilmselgelt põhjustavad sellised probleemid ebamugavust ja ka intiimelu kvaliteet langeb. Julgustame naisi vastuvõtule tulema ja oma probleemidest aegsasti rääkima. Kõikidele probleemidele leitakse lahendus, vajadusel kaasatakse kas kirurg või füsioterapeut. Kindlasti paraneb nii enesetunne kui ka elukvaliteet.

Millised on kliimaksi ja vanusega seotud põhilised mured?

Kliimaks ja üleminekuperiood esinevad tegelikult nii naistel kui ka meestel. Naistel on see ilmselt enam väljendunud ja kõige sagedamini algab menopaus 48-50-aastastel. Tundemärkideks võivad olla unetus, kaalutõus, kuumahood, väsimus, närvilisus, tupekuivus, vähenenud libiido jne. Häired varieeruvad ja on väga individuaalsed – mõnel esinevad sümptomid raskemal kujul ja teisel vähem. Arstid on täheldanud, et naised, kellel on tavapäraselt suuremad meeleolu muutused menstruatsiooni perioodil, on tundlikumad ka menopausi suhtes. Väikesel protsendil naistest võib olla menopaus eriti raskel kujul, mis segab nii igapäevast elu kui tööd. Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole, kes paneb paika raviplaani. Tänapäeval on palju erinevaid võimalusi alates looduslikest ravimitest kuni efektiivse asendusravini. Tavapäraselt kaovad kaebused kiiresti ja inimene saab oma normaalse elu juurde naasta.

Olenemata naise vanusest peaks kord aastas oma günekoloogi külastama. Regulaarne kontroll ja tähelepanu on aluseks tervele kehale. Kui on mure, mis igapäevast elu segab, siis võib julgelt sellest oma arstile rääkida. Tänapäeva meditsiin loob võimalusi, millest kunagi isegi unistada ei osatud.

Fertilitase erahaigla günekoloogid võtavad vastu Viimsis, Mustamäel ja kesklinnas. Arsti juurde aega broneerida saab siit.

Sisuturundusartikkel, perejakodu.delfi.ee