Südamehaiguse varane avastamine tähendab edukat ravi

Kaasajal on südameveresoonkonna haigused enamlevinud terviseprobleemideks ning paraku ka sagedasemaks surmapõhjuseks. Samuti on teada, et südamehaigustesse ei sure üksnes eakad, vaid sageli ka parimates aastates keskealised inimesed.

Mida saaksime selle haigusrühma varaseks avastamiseks ise ära teha? Lisaks paljuräägitud tervist hoidvate eluviiside harrastamisele peame tegelikus elus arvestama, et eluviiside parandamiseks on juba hilja, kui esimesed tõsise südamehaiguse tunnused on ilmnenud.

Milline on sagedaseim raske südamehaigus?

Esikohal on südamelihase infarkt, mis osadel inimestel tuleb täiesti ootamatult ilma eelnevate märgatavate tervisehädadeta. Kuid suuremal osal esinevad enne infarkti saabumist pealtnäha küllalt vähesed ja seetõttu tähelepanuta jäävad haigustunnused.

Kõige iseloomulikumaks infarkti eeltunnuseks on senise füüsilise koormustaluvuse järsk langus, eriti kui koormusel hakkab rindkere ees-keskel, vasakus õlas, kõris või abaluu piirkonnas tekkima valulik pigistav/ ängistav surve. Kahjuks ei pööra paljud seni ennast tervena tundnud inimesed sellistele haigustunnustele tähelepanu, sest enamasti need nähud mööduvad esialgu koormuse lõppedes küllalt kiiresti. Nimetatud sümptomit tuntakse stenokardia nime all ja see on südame enda veresoonte – pärgarterite – ahenemise väljendus. Nimetatud kaebustega õigeaegselt perearsti, võimalusel kardioloogi poole pöördudes on enamikel juhtudel võimalik haigus enne infarkti teket peatada.

Stenokardia ilmnemisel tehakse reeglina algul spetsiifilised vereanalüüsid, koormustest, vajadusel ka südame ultraheli uuring (EHHO kardiograafia) välistamaks teisi võimalikke südamehaigusi.  Keerukamad südameuuringud on võimalikud spetsiaalsete seadmetega varustatud haiglates nagu Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITKH).

Mida saab ise teha?

Mida saab enda südametervise osas infarkti ennetamiseks ise ära teha, kui ülalnimetatud stenokardia tunnuseid ei esine, kuid on kõrge vererõhk, suur kehakaal, suhkurtõbi (diabeet), suitsetamine, lisaks lähisugulastel esinenud infarkt? Ideaalis tuleks kõiki ülalnimetatud isikuid regulaarselt, vähemalt kord iga paari aasta järel uurida, normist kõrvalekallete avastamisel arstlikult nõustada, tõsisematel juhtudel saata haiglauuringutele/-ravile. Tegelikkuses aga jääb enda südametervise eest hoolitsemine ja muretsemine eelkõige iga inimese enda kätesse. Ka kaasinimesed saavad omalt poolt palju ära teha, soovitades näiteks pöördumist kardioloogi konsultatsioonile.

Kardioloog ehk südamearst on spetsialist, kes tegeleb erinevate südame- ja veresoonkonna haiguste diagnostika, ravi ja ennetusega ning teostab krooniliste haiguste järelkontrolli .

Millega kardioloogI poole pöörduda, näiteks:

• südamepuudulikkus;
• kõrgenenud vererõhk e. hüpertensioon;
• rütmihäired;
• südame isheemiatõbi;
• kaasasündinud südamerikked;
• raviskeemi või selle tulemuslikkuse hindamine.