Uue põlvkonna tõsine haigus – nutikaela sündroom

Tutvus nutiseadmega algab tänapäeval juba beebieas. Kui telefon juhtub haaramislähedusse, topivad beebid selle alguses suhu ja õige pea hakatakse vanemaid matkides ise helistamist ja ka mängimist jäljendama. Paljud lapsevanemad on uhked, et nende võsu on nii nutikas ja juba vaatab filme, mängib mänge, ise alles nii tilluke olles. Aga kas tasuks olla hoopis ettevaatlik? Saage tuttavaks, uue põlvkonna süvenev ja tõsine haigus – nutikaela sündroom, mis võib tekitada palju ebamugavust ja olla tülikaks kaaslaseks läbi elu.

Fertilitas erahaigla taastusarst Annelii Jürgenson on nutikaela sündroomiga aastaid kokku puutunud ja tutvustab selle haiguse olemust lähemalt.

Mis on „nutikael“ ja milles see väljendub?

Nutikael kujutab endast kaelalihaste ülekoormussündroomi, mille väljenduseks on kaela-õlavöötmevalu, -väsimus, suurenenud lihaspingsus kaela- ja õlavöötmelihastes. Termini „text neck“ võttis kasutusele USA kiropraktik Dean L. Fishman. Selle eestikeelne vaste „nutikael“ viitab, et kaelavalu põhjuseks on nutiseadmete kasutamine. Mobiiltelefoni, sülearvuti või tahvelarvuti kasutamisel on pea ca 30 kraadi ettekallutatud asendis, see põhjustab kaela-õlavöötmelihastele kordades suurenenud koormuse. Pea kaalub u 4-5 kg. Pea ette kallutamisel toimib kael nagu kraana, peaasendi säilitamiseks rakendatakase kaela tagumise rühma lihaseid kui vastukaalu raskusele, sellega suureneb kaelalihastele ja lülisamba kaelaosale avaldatav koormus. Kui pea on kallutatud umbes 15 kraadi ettepoole, siis surve kaelale on juba umbes 12 kilo. 60-kraadine ettekallutus avaldab aga juba survet nagu 27-kilone raskus. Ülekoormus põhjustab lihastes, sidemetes ja kõõlustes mikrotraumasid.

Millised on haiguse põhilisemad tunnusmärgid?

Peamiselt väljendub see pingetunde ja valuna kaela-õlavöötmelihastes, eriti peale seda, kui päeval on pikemat aega nutiseadmeid kasutatud. Kaasuda võib pingepeavalu, abaluudevaheline valu, surinatunne õlavöötmes või kaelas. Pikaajalise mõjutuse korral hakkavad ilmnema rühihäired.

Kes on põhiline sihtgrupp, kes seda haigust põeb?

Väga tüüpiline on vaevus noorukitel ja noortel täiskasvanutel, kes igapäevaselt tunde kasutavad nutiseadmeid suhtlemiseks, mängimiseks ja tööks.

Kuidas „nutikaela“ ravitakse? Kui pikaajaline see protsess on? Kas ise saaks ka midagi leevendamiseks ära teha?

Ravi seisneb kaela-õlavöötmelihaste venituses, kaelalihaste tugevdamises. Õigete harjutuste valikul aitab füsioterapeut. Tema hindab rühti, lihaste funktsiooni ja jõudu, õpetab tegema venitusharjutusi, kontrollima rühti, koostab harjutuskava iseseisvaks treenimiseks. Mõnikord võib vaja minna täiendavaid ravimeetodeid või füsioterapeutilisi võtteid nagu pehmekoe teraapia, massaaž, füüsikaline ravi lihaste elastsuse parandamiseks ja põletikulise reaktsiooni pärssimiseks.

Kui ravi on tehtud, kas siis tuleks oma elustiili muuta? Mida peaks silmas pidama?
Kuidas probleemi ennetada?

Eelkõige peaks ennetama vaevuste teket.

1. Nutiseadmete kasutamisel tuleks iga 30-45 min tagant teha puhkepaus, muuta kehaasendit, sirutada kaela, teha 5 min venitusharjutusi, teha vahepeal muid tegevusi.
2. Vähendada nutiseadme kasutamise aega.
3. Hoida nutiseadet silmade kõrgusel.
4. Võimalusel eelistada teksti kirjutamisel, elektroonsete mängude mängimisel ja töötamisel lauaarvutit.

Kui artikli lugeja tunneb, et tema lapsel või temal endal on sarnased sümptomid, siis kuhu ta peaks pöörduma ja kuidas edasi tegutseda?

Kui kaela-õlavöötmevaevused kipuvad korduma või püsivad pikemat aega, siis on soovitav rääkida oma vaevustest perearstile, kes suunab hädalise taastusarsti konsultatsioonile. Taastusarst hindab valude põhjust, vajadusel määrab diagnoosi täpsustamiseks uuringu ja suunab taastusravile. Tänapäevane taastusraviarsenal on lai, alates füsioteraapiast kuni lööklaineravini.

Taastusravi vastuvõtt toimub Fertilitase erahaiglas Eesti Haigekassa tingimustel ja Haigekassa maksab nii patsientide uuringu kui ka edaspidise ravi eest. Taastusarsti juurde saab aja broneerida siit.

Sisuturundusartikkel, arileht.delfi.ee