Allergiline nohu

Allergiline nohu

Allergilised haigused kuuluvad maailmas sagedamini esinevate haiguste hulka. Allergiline nohu on nendest esikohal ja haigestujate arv järjest suureneb. Seda põeb kogu maailmas, eriti tööstusriikides umbes 15 % inimestest.

Allergiline nohu, rahvakeeles ka “heinanohu” on ninalimaskesta põletik, mis nagu nimi väidab ei ole heinast põhjustatud, vaid erinevatest ainetest nagu õietolm, tolmulestad jne.

Allergilise nohu korral eristatakse kahte vormi – hooajaline nohu ja aastaringselt kestev nohu:

• Hooajalise nohu tekkimises on tavaliselt süüdi õietolm (kõrrelised, puud, põõsad) või hallitusseente eosed.
• Aastaringselt kestvat nohu põhjustavad ümbritsevas keskkonnas leiduvad ained nagu koera- ja kassikarvad, kodutolm ja mitmesugused ümbruskonnas leiduvad kemikaalid.

Allergiline nohu on üsna tüütu haigus! Allergilised haigused kuuluvad maailmas sagedamini esinevate haiguste hulka.

Allergilise nohu diagnoosimine

Allergilise nohu sümptomid ilmnevad üsna kiiresti peale vastava allergeeniga kokkupuutumist.Need sümptomid lasevad ennast ka suhteliselt hästi ravida, kuid allergeeni kindlaks tegemine ja vältimine on juba märksa keerulisemad. Aastaringi kestvale nohule kõige iseloomulikumad tunnused on pidev ninakinnisus, millega kaasnevad aevastused ja limane eritis ninast. Hooajalise nohu korral on esikohal aevastused, nohune nina ja silmade kipitus. Allergiatestidega saab kindlaks teha ainult kõige levinumaid allergeene nagu toiduained, koera- ja kassikarvad jne.

Allergilise nohu ravi

Allergilise nohu puhul kasutatakse ravimitest ninaaerosoole, mis vähen-davad ninakinnisust. Silmade punetuse ja kipitamise jaoks aga sobivad silmatilgad.Tablettravi antihistamiinikutega on aga kõige tõhusam aevas-tuste ja vesise nina korral. Allergilist nohu ära hoida paraku pole võimalik. Et vältida tüsistuste tekkimist, tuleb allergilisse nohusse tõsiselt suhtuda ja seda ravida. Tüsistusteks võivad olla põskkoopapõletik, keskkõrvapõletik ja astma