Norskamine
Norskamine
Norskamine on ülemiste hingamisteede poolt põhjustatud tugev hingamisheli une ajal. Kui seejuures ei ole tegemist hingamisrütmi häirega, räägitakse lihtsast ehk primaarsest norskamisest. Norskamist põhjustavad ülemiste hingamisteede kitsus, viltune ninavahesein ning suurenenud ninaneelu – või kurgumandlid. Norskamist koos hingamispausidega kuni 10 sekundit nimetatakse obstruktiivseks norskamiseks.
Operatiivne ravi
Ekstreemjuhtudel on hingamisseisak kuni 2 minutit. Seda võib võrrelda väikese lämbumisepisoodiga. Organismile tähendab see tugevat stressi. Une ajal lõdvestuvad ninaneeluruumi lihased. Siin aitab operatiivne ravi, mille korral kärbitakse pehmet suulage ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid ning kui põhjus on kõveras ninavaheseinas, tuleb see sirgeks opereerida.
60-80% kõikidest üle 50 aasta vanustest meestest norskavad. Norskamist esineb meestel sagedamini kui naistel. Kogu elanikkonnast (maailmas) on 10 – 30 % norskajaid. Norskamise tugevus 17-26 db jääb normi piiridesse. See on võrdne külmkapi mürinaga. Alates 40-st detsibellist muutub aga norskamine selgelt häirivaks. Norskamine tugevneb selili magamisel.
Arsti juurde tuleb norskamisega pöörduda siis, kui see muutub häirivaks. Tuleb välja selgitada hingmisteede võimaliku takistuse põhjus.
Eneseabi
- ülekaalulistel aitab kehakaalu vähendamine
- enne magamaminekut mitte tarbida alkoholi
- unerohi provotseerib norskamist, kui võimalik siis vältida unerohu võtmist
- kõrgem peaalune vähendab norskamist
- vältida selili magamist
- kui nina on kinni, siis enne magamaminekut kasutage ninapihusid
Uneaegsed hingamishäired on norskamine ja uneaegsed hingamispausid ehk uneapnoe – dr. Heisl Vaher
Uneaegsed hingamishäired võivad esineda igas vanuses – nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Norskamise puhul tuleb tulla kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule juhul kui norskamine segab enda või pereliikmete und. Norskamine ei viita sügavale, “magusale” ja heale unele, sest õhk ei saa une ajal vabalt liikuda, muutes une kvaliteeti seeläbi kehvemaks.
Kõikidel inimestel esineb uneajal hingamisteede lihaste lõdvestumine ning kui hingamistee jääb liiga kitsaks, tekib norskamise või nohisemise heli.
Nohisemine või norskamine viitavad takistusele hingamisteedes.
Kui inimene norskab, siis tema nina ja neelu limaskest kuivab ning muutub ärritunuks. Ninas võib koguneda koorikuid ja sekreeti. Sekreedi valgumine kurku on tavapärane – hommikul on seda raske välja köhida ja nuusata, sest norskamine tekitab limaskestale trauma, mis väljendub hommikuses kurgu kipituses ja ärritustundes.
Kõrva-nina-kurguarst vaatab patsiendi läbi ning koostab edasise uuringute ja ravi plaani. Olenevalt olukorrast võib vaja minna endoskoopilist uuringut (DISE – ingl k. Drug induced sleep endoscopy – uneaegne endoskoopia) ja uneuuringut. Endoskoopilise uuringu käigus hinnatakse takistuse olemasolu ja asukohta hingamisteedes. Uneuuringu abil antakse hinnang hingamishäire tüübile ning raskusastmele.
Teatud juhtudel võib norskamisega kaasneda uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus, mille kontrolli all hoidmiseks kasutatakse CPAPravi (CPAP – ingl k. continuous positive airway pressure) ehk püsiva positiivrõhu seade või suusisest norskamisvastast kapet.
Olenevalt hingamishäirest valitakse ravimeetod(id): füsioteraapia ehk ülemiste hingamisteede müofunktsionaalne ravi, kirurgiline ravi ülemistes hingamisteedes, kaperavi, CPAPravi.