Günekoloogia

Hüsteroskoopia

Hüsteroskoopiast on kasu mitmete probleemide ja haiguste diagnoosimisel, näiteks saab täpsustada vererohkete menstruatsioonide, menopausijärgsete veritsuste, korduvate varasraseduste katkemiste ja viljatuse võimalikke põhjusi.

Tutvu teenusega

Uriinipidamatuse raskusastme määramine

Uriinipidamatuse raskusastme määramise nõustamisakt ja patsiendi info pdf’i saad vaadata siit.

Kolposkoopia

Kolposkoopia on protseduur emakakaela, tupe ja vulva vaatlemiseks mikroskoopiaga. Kolposkoopia on valutu protseduur.

Tutvu teenusega

Spiraalipaigaldamine

Emakasisese vahendi (ESV) tagab kaitse raseduse eest 3 – 5 aastaks ja rasestumisvastane toime avaldub kohe peale paigaldamist.

Tutvu teenusega

Raseduse jälgimine

Rasedusega arvele tulles täpsustab naistearst raseduse suuruse ultraheli abil.

Tutvu teenusega

Kui sageli peaks külastama naistearsti?

Paljudele naistehaigustele on iseloomulik hiiliv algus ning tõsisemad kaebused tekivad alles haiguse progresseerumisel. Üksnes objektiivne uurimine koos lisauuringutega tagab haiguste varajase avastamise. Siit tuleneb vajadus käia regulaarselt naistearsti juures tervisekontrollis.

Profülaktilise tervisekontrolli soovitatav intervall ning uuringute ulatus sõltub eeskätt patsiendi vanusest, suguelu iseloomust, läbipõetud ja kaasuvatest haigustest. Lapseeas esineb naistehaigusi harva. Sootunnuste vähene arenemine ja menstruatsiooni puudumine 15. eluaastaks või väljendunud tsüklihäired on aga näidustuseks, et pöörduda naistearsti poole nõu küsima.

Suguelu alustamisel soovitame kõikidele noortele nõustamist naistearsti poolt, et leida sobiv rasestumisvastane meetod. Suguelu alustanud naisel võiks määrata üks kord aastas sugulisel teel levivate infektsioonide tekitajad. Soovitame seda teha ka partneri vahetumise korral.

PAP analüüsid

Alates 20. eluaastast on vajalik emakakaelalt võtta rakuproov (PAP). Kui esimesed PAP analüüsid olid korras, siis kuni 69 eluaastani on piisav, kui PAP analüüse korratakse 2-3 aastase intervalliga.

Rinnanäärmete röntgenuuring ehk mammograafia

Alates 40. eluaastast võiks teha ühekordse rinnanäärmete röntgenuuringu (mammograafia). 45-59. eluaasta vahel soovitatakse mammograafiat korrata iga 2 aasta järel.

Väikevaagna elundite ultraheliuuring

Üleminekuperioodis ja menopausis olevatel naistel ei ole igaaastane põletiku tekitajate uurimine vajalik. Nende analüüside asemel soovitame väikevaagna elundite ultraheliuuringut.

Naistehaiguste esinemisel või teatud haiguse riskigruppi kuulumisel on vajalik sagedasem jälgimine. Selles osas tasub alati kuulata naistearsti nõuandeid.

Lugemissoovitus

Loe lisaks raseduse vältimise kohta lähemalt.

Günekoloogia nõustamisaktid

• Emakakaela konisatsiooni nõustamisakt.
• Emakaõõne abrasiooni nõustamisakt. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Kirurgiline ravi tupe seinte ja/või emaka allavaje korrigeerimiseks, nõustamisakt.
• Laparoskoopiline lateraalsuspensioon (LLS) infoleht.
• Laparoskoopia nõustamisakt. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Laparoskoopilise steriliseerimise nõustamisakt. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Laparoskoopiline emaka eemaldamise (hysterectomia) nõustamisakt.
• Avatud kõhuõõne lõikus günekoloogias nõustamisakt.
• Kusepidamatuse operatsioonide nõustamisakt. Tutvu uriinipidamatuse raviteenusega lähemalt siit.
• Uriinipidamatuse ravi lingumeetodil infoleht.
• Raseduse medikamentoosse katkestamise nõustamisakt ja patsiendi info. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Raseduse kirurgilise katkestamise nõustamisakt ja patsiendi info. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Stressinkontinentsi ravi polüakrüülamiid hüdrogeeliga (Bulkamid®) infoleht.
• Hüsteroskoopia nõustamisakt ja patsiendi info. Tutvu teenusega lähemalt siit.
• Emakasisese vahendi ehk spiraali paigaldamise nõustamisakt ja patsiendi info.

Operatsioonieelsed uuringud

Patsiendile kellele teostatakse kirurgilisi operatsioone või manipulatsioone on oluline operatsioonieelne seisundi hindamine ja anestesioloogi poolt läbiviidava anesteesia / analgeesia valimine.

Patsiendi seisundi operatsioonieelseks hindamiseks on vajalik

• Operatsioonieelsete uuringute ja analüüside teostamine;
• Raviarsti ja anestesioloogi teavitamine kogu informatsioonist, mis on vajalik; operatsiooni – anesteesia riskide maandamiseks;
• Anesteesia info – küsitluslehe täitmine ja anesteesiariskide hindamine;

Operatsioonieelselt on arstil oluline teada

• Varem põetud ja kaasuvad haigused;
• Kasutatavad ravimid, annustamine;
• Varasemad anesteesiad ja nendega seotud probleemid;
• Ravim- ja muud allergiad;
• Patsiendi enda hinnang oma füüsilisele seisundile;
• Tubaka ja alkoholi tarbimine;
• Võimalikud hüübimisprobleemid;
• Võimalik rasedus.

Kõigil patsientidel palume täita anesteesia info-küsitluslehe enne haiglasse saabumist. See sisaldab:

• Informatsiooni patsiendile võimalike anesteesiameetodite kohta;
• Selgitab patsiendile anesteesiaga seotud ohte;
• Annab anestesioloogile ülevaate patsiendi seisundist ja põetud haigustest.

Nõutavad uuringud ja analüüsid operatsioonieelselt:

• Kompleksne vere analüüs – välja arvatud paikse tuimestusega lõikused;
• Veregrupp ja reesusfaktor – kõigil, välja arvatud paikse tuimestusega lõikused;
• Uriini analüüs- kõigil;
• Na , K, uurea ja kreatiniin – kui pt. on > 60-aastane, kui patsient tarvitab vett välja ajavaid-, südame-, kõrge vererõhu vastaseid ravimeid, hormoonpreparaate, diabeediravimeid, rakumürke või kui esinevad diarrröa, oksendamine, tõsine alatoitlus / rasvumine, neeru- või maksahaigus või muu ainevahetushaigus.
• Maksafunktsiooni testid maksahaiguse ja raske ainevahetushaiguse korral, samuti alkohoolikutel;
• Hüübivusnäitajad – hüübimust mõjutava ravi korral, hüübimishäirete korral, rasvumise ja maksapuudulikkuse korral. Proteesitavatel haigetel on vajalik hüübivusnäitajad sõltumata haigusest;
• Veregaasid I tüübi diabeetikul ja rahuoleku hingamispuudulikkusega patsiendil;
• EKG kui patsient on üle 50 aasta vana, anamnestiliselt või kliiniliselt esineb viiteid kaasuvale südame- või kopsuhaigusele, diabeedile, neeru- või kilpnäärmehaigusele;
• Veresuhkur diabeetikul, neerupealise hormoone saaval patsiendil ja rasvumise korral;
• Röntgen ülesvõte rindkerest kui esinevad viited kaasuvale südame- või kopsuhaigusele, või varem on olnud rindkere operatsioon.

Muid täiendavaid uuringuid tehakse kaasuvate haiguste puhul vastavalt raviarsti ja anestesioloogi soovitustele. Mõnikord on vajalikud ka teiste eriarstide konsultatsioonid.